Eesti Vabaõhumuuseumis toimuvad pühapäeval, 14. septembril suur leivapäev, mis tutvustab leiva saamise lugu rehepeksust kuni koduleiva küpsetamiseni ning leivakõrvase laat.

KANAL 2 REPORTERI UUDISLÕIK

Leivapäeval saavad külastajad omalkäel proovida rehepeksu algelisemat meetodit- viljapeksu kootide ja vartadega, proovida jahu jahvatamist käsikivil ning näha muuseumi Kutsari-Härjapea talus põrandaleiva küpsetamist. Maitsta saab erinevate Eesti leivatootjate toodangut ning nautida rikkalikku kultuuriprogrammi terve päeva jooksul.

Leib on olnud eestlase jaoks läbi aegade toidu sümboliks ja igiomaseks põhitoiduseks. Kõike muud söödavat on seepärast kutsutud leivakõrvaseks. Leivakõrvase laadal on külas kõikvõimalikud kodumaise toidukraami pakkujad, et leivapäevale tulnuil oleks valida, mida leiva kõrvale haugata!
Laadal kaubeldakse nii aia- kui põllusaadustega, kala- ja lihatoodetega, meega jpm.

Leivapäeval on kavas:

– rehepeks kootide ja vartadega;
– käsikivil jahvatamine;
– vilja peenestamine uhmrinuiaga;
– põrandaleiva küpsetamine ehtsas leivaahjus;
– Eesti Leivatootjate toodangu tutvustamine ja degustatsioonid;
– filmiprogramm rehetoas (filmid leiva tegemisest);
– õlenukkude meisterdamine taluõuel;
– näituse „Meie igapäevast leiba..” avamine Pulga talu rehealuses

Leivapäeva kava:

SASSI-JAANI TALU
Kl 10-17 filmiprogramm „viljakasvatusest leivateoni”, käsikivil jahvatamine jm.
Kl 11-13 simmaniõu LEIGARITEGA

KÖSTRIASEME TALU
Kl 11-17 rehepeks ja vilja tuulamine, õlgedest meisterdamine.

KUTSARI-HÄRJAPEA TALU
Kl 11-17 Põrandaleiva küpsetamine. Rukkiveini degusteerimine jm.

KUIE KOOLIMAJA
Kl 12 ja 14 Viljandi Nukuteatri kogupere etendus KAKUKE
Lavastaja, kujundaja: Altmar Looris, muusikaline kujundus: Erik Ohtla ja Peeter Konovalov. Nukkudega mängivad: Vilma Ilves, Rita Saks, Altmar Looris.
Kl 11-17 kakukeste küpsetamine koolimaja köögipoolel
algusega kl 11, 13 ja 15 Osavusmängud koolimaja õuel. Katsetest oodatakse osa võtma
nii lapsi kui vanemaid. Osavamatele magus auhind!

PULGA TALU
kl 12.00 näituse “Meie igapäevast leiba anna meile..” avamine. Näituse kuraator Elvi Nassar.
Kl 18.30 tantsuetendus LIBASOO (A. Kitzbergi “Libahunt” ainetel)
Tantsuteater Tee Kuubis, tantsuans. Pääsuke. Solistid Külli Roosna, Karmen Ong, Margus Toomla.
Lavastaja, koreograaf: Katrin Krause. Muusikalised improvisatsioonid: Erki Kaikkonen.

SUTLEPA KABEL
Kl 14.00 esinevad Anu ja Triinu TAUL
Kl 15.00 Tänupalvus Leivale, õp Toomas Paul
kl 15.30 esinevad HEDVIG HANSON ja MAREK TALTS

KOLU KÕRTS
kl 11.00 Margus Veenre ja Tarmo Kivisilla rahvalikud lood lõõtsadel, kandlel, torupillil
kl 14.00 ans LÕÕTSPILLIPOISID
kl 17.00 ans BONZO ja TÕUN

KÜLAVÄLJAK
Kl 11.00-18.00 Suur kiikumine külaväljakul! Eesti meistrivõistlused Kiikingus.
Kõigile julgetele üle võlli kiikumine tasuta.

LAADAPLATS
Kl 10-17.00 leivakõrvase laat
KL 11-14 esinevad Voldemar Ahone ja Aleksei Mürkhein
Kl 14.00-14.30 esineb Setu laulu- ja tantsuansambel HÕPÕHÕIM

Hobusõit / bussisõit omnibussiga muuseumi territooriumil.

Leivapäeva korraldatakse koostöös Eesti Leivaliidu, põllumajandusministeeriumi ning Hasartmängumaksu nõukoguga.

Laat on avatud kella 10.00 – 18.00. Sissepääs muuseumipiletiga. Väikelastele ning põhikooli õpilastele sissepääs tasuta!

Leiva ajaloost

Leib on enamiku Euroopa rahvaste põhitoit ja ühtlasi toidu sümbol. Vanim leib e paistekakk küpsetati Eestis odrajahust. See oli õhuke lahtise tule paistel küpsetatud leivake millest hiljem on kujunenud välja pannkook.

Hapendatud rukkileib sai eestlastele tuntuks 11-13. sajandil. Ikalduse- ja nälja-aastatel valmistati hädaleiba ning segati leivataigna hulka aganaid, sammalt, puukoort, urbi, marju jne.
16-17. sajandil kujunes aganaleib eesti talurahva igapäevaseks leivaks ning püsis sellisena kuni 19. sajandi keskpaigani. Puhast leiba küpsetati ainult pulmadeks ja suurteks pühadeks. 19. sajandi algusest hakkas korralik rukkileib tavaliseks kujunema.

18-19. sajandil küpsetati leivad ümmarguste 6-12. kiloste pätsidena korraga suuremas koguses pikemaks ajaks tagavaraks. 19. sajandi lõpul said tavaliseks 3-6-kilosed ovaalsed pätsid, mida harilikult küpsetati kord nädalas. Koos suurte pätsidega küpsetati samast taignast väikesi kaapekakke.

Sajandeid oli igapäevase leiva küpsetamine raske käsitöö. Alles 19. sajandi keskel tekkisid esimesed mehhaniseeritud leivatehased.

ROHKEM INFOT

Eerika Kurm
Leivapäeva projektijuht
6549109, 53327335
eerika@evm.ee

Tagasi