Eesti leiva päev ja sügislaat 2011 toimub 18. septembril 2011 kell 10-17 Eesti Vabaõhumuusemis
Rukkileib on läbi aegade olnud eestlaste peamine toit.
Meie esivanemad tundsid suure töö ja vaevaga saadud leiva vastu loomulikku sügavat austust.
Tänapäeval arvame, et inimene ei ela üksnes leivast, kuid ka meie ei saa läbi ilma leivata, sest leib ei tähista meile vaid lõhnavat pätsi laual. Leiva elutähtsus on mitmes eri vormis ja kujul juurdunud meie teadvuses ja keeles…Ta on osa meie eestlane-olemisest.
Leiba ei asenda.
Sassi-Jaani talu mahetoidu õu
10:00-17:00 Eestimaise mahetoidu laat koos mahetoodete degusteerimisega
12:00-13:00 külastajate lemmikmahetoote valimine
13:00-14:00 ja 15:00-16:00 mahetoidu valmistamine
Kiigeplatsil Leivalabor – kogu tõde mustast leivast
* Leivalabori hing professor Peeter Pärm (alias Venno Loosaar) tutvustab rikkalikku eestimaist leivavalikut, jagab toitumissoovitusi ja juhatab külalised rukkileiva sisemise iluni. Igal külastajal on võimalik panna proovile või täiendada oma teadmisi leivast.
* Igal täistunnil äge ja üllatav keemiateater
* Püstitame rukkirekordi! Üle 100 Eestis tootetavat rukkileiba.
* Adrenaliinilaengu annavad swing-kiik ja kõrgrada
* Lõikelaudade meisterdamine
* Leivateemaliste T-särkide kujundamine
* Kulinaarne glamuur Eesti Kulinaaria Instituudi tipp-kokkadelt. Leivatoidud ootavad ka külastajate maitsehinnangut!
Nätsi tuuliku mäel “Menüü Tallinn 2011”
Tallinna mainekamate kohvikute ja restoranide tipp-kokad säristavad publiku silme all panne ning padades ja kateldes keeb parim osa Eesti maitsest! Inspireerituna Eesti ja Põhjala köögi traditsioonidest pakuvad paarkümmend Tallinna restorani ja kohvikut alates juunist 2011 Tallinn 2011 erimenüüd. Igaühel on võimalus mekkida kohapeal valminud oivalisi roogi ja tutvuda menüüdega!
Muuseumi territooriumil näitus “Leib keelel“,
mis räägib leiva tähtsusest Eesti kultuuris. Näituse teljeks on 13 leivaga seotud keelendit. Sõnal „leib“ on eesti keeles palju suurem tähendusväli kui pelgalt sõnasõnaline mõiste leivapätsi tähistamiseks. „Leib“ võib tähendada ka sissetulekut, teenistust või tööd. Nende tähenduste juured on sügaval talurahva kultuuris, kus rukkileib oli maarahva peatoidus ning hool ja vaev selle lauale saamiseks kõikehõlmav.
Muuseumipoes müügil näitust tutvustav raamat „Leib keelel. Sayings about bread“
Külaväljakul ja Kiigeplatsi ääres SÜGISLAAT
Rahvuslik käsitöö ja tarbeesemed, kodumaised aia- ja põllusaadused, kala- ja lihatooted, mesi ja muidugi leib!
Leib on kibe kätte saada aga magus süüa!
Leivaviljast valmistatud toidud ja leivaga seotud tööd taludes ja õuedel 11.00 – 17.00
* Roosta talus – rehepeks ja vilja tuulamine
Vilja kuivatati rehetoas partel. Kuivanud vihud rabati, lüües vihku vastu seina või rabamispinki. Sellele järgnes vartade või kootidega vilja peksmine rehealuses. Pekstud vilja puhastati tuule abil.
Kui leivaviljast puudus kätte tuli, sõtkuti leivataigna sisse jahule lisaks aganaid ja kliisid aga ka lepaurbi, tammetõrusid või sammalt.
* Sassi-Jaani talu – vilja jahvatamine käsikivil
Kõige vanem vilja jahvatamise viis on hõõrumiskividega jahvatamine.
* Köstriaseme talus – rukkikile maitsmine
Leivajuuretisest valmistatud leiva- ehk rukkikilet söödi külmalt rõõsa piimaga, soovi korral võis sellele ka sularasva silmaks panna.
Paistekaku küpsetamine ja odrajahukäkkide valmistamine. Paistekakk on leiva eelkäija, mida küpsetati tule paistel. Algselt tehti kakud viljateradest ja taimedest valmistatud taignast, hiljem odrajahust või leivataignast.
* Härjapea talu – põrandaleiva küpsetamine ja võitegu
Puhast rukkileiba hakkas eestlane sööma 19. sajandi II poolel. Leiba küpsetati kord nädalas, sageli laupäeval.
* Sepa talu – talulapsemaius – suhkrus kuumutatud viljaterad
* Aarte talu – rukkikohvi röstimine, rõngasleibade küpsetamine ja silgusoolamine
* Pulga talu – etendused lastele 12.00 ja 14.00 lasteteatrilt Trumm
Näha saab leivalõhnalist lavalugu “Suhkrukohvik”
11.00, 13.00 ja 15.00 roopilli meisterdamise õpitoad
Kõrrepille ja roopille valmistati vastavalt viljakõrtest või pilliroost. Neile lõigati peale keeleke, mis võnkudes andis heli. Need pillid võimaldasid mängida üsna keerulisi viise.
* Sutlepa kabel
13.00 Tänupalvus leivale. Õpetaja Toomas Paul
15.00 Eesti Rahvusraamatukogu naiskoori kontsert.
* Kolu kõrtsi ees
14.00 Konkursside “Parim mahetootja 2011” ja “Parim mahetoode 2011” võitjate ning Leivapäeva külastajate lemmikmahetoote väljakuulutamine
11.00 – 16.00 rahvamuusikud lõõtsal ja kandlel
Traditsiooniliselt saab sõita ka hobuvankriga – hobupeatus Kolu kõrtsi juures
Lisainfo leivaliit@leivaliit.ee, GSM 528 8805
http://www.evm.ee/id/285/
