“Lõbus leivaraamat” , autor Loone Ots

2. oktoober 2017

Töövihik “Lõbus leivaraamat” on mõeldud koolieelikute mõnusaks ajaviiteks. Vihiku eesmärk on väärtustada Eesti leiba, selgitada selle tervislikkust, pakkuda põnevaid fakte leiva kohta ja suunata selle kaudu lapsi tervislikumalt toituma.

Koostaja eeldab, et lapsed on koolieelse lasteasutuse õppekavaga jõudnud üsna lõpusirgele. Ülesanded sisaldavad õppekava tähtsamaid elemente, sealhulgas üld­osa (emotsionaalne areng, nt ül 25). Võimalik on kasutada telefoni ­ või arvuti­ rakendusi (ül 31 lisaülesanne). Tähtis osa on nii suulise (vanasõnad) kui ka esemelise rahvakultuuri (põllutööd, leivategu, tööriistad) tutvustamisel, oma koht on käitumisõpetusel (ül 35). Iga ülesanne või selle osa peaks olema seotud aruteluga selgitamaks põhjuste ja tagajärgede seoseid ning paigutamaks omandatud teadmisi igapäevaelu konteksti. Õpetaja küsib küsimusi, suunab vestlust, õhutab arvamusi avaldama ja pakub lisateavet. Näiteks ülesandes 1: mis lilled on põllul, mis värvi need on, mis värvi on võrsuv vili ja küps vili, kumb värv sobiks pildile paremini; punane, sinine ja kollane on põhivärvid; mis värvi on lõoke, millised linnud temaga sarnanevad, kas neid kohtab metsas, põllul või linnas; miks kannab üks hiir mütsi, miks meie peame ereda päikese all mütsi kandma jne).

Osa küsimusi, nt Mida sa selle lille kohta tead?, on mõeldud avatud aruteluks, ülesande teemad võivad omavahel põimuda. Näiteks peaks vestlusest selguma, et rukkilill on Eesti rahvuslill ja Eesti lipu üks värv on rukkilillesinine. Õpetaja saab fakte täiendada: rukkilill on tegelikult umbrohi, seda võib lisada teele, punuda sellest pärga jm. Lastelt saab küsida, kus ja millal rukkilill õitseb, ning lasta vastata pildi põhjal, juhtides tähelepanu ka lõokesele ja meenutades, et osa linde lendab talveks Eestist ära – need on rändlinnud. Edasi saab arutada, kas lõokesed on praegu siin, ja kui ei, siis mitu kuud on nende naasmiseni.

Arvestatud on, et iga ülesanne koos aruteluga pakuks 10–15 minutit sisukat tege­ vust ja suhtlust. Tähtis on, et lapsed ise saaksid võimalikult palju sõna, õpetaja pigem suunab ja annab lisateavet. Omaette küsimus on lapse lugemisoskus. Osa töövihiku sõnu on pikemad kui õppe kava 6–7 ­ aastase lapse puhul eeldab. Samas on vältimatu, et leivast rääkides räägime ka võileivast või leivajahust. Õpetaja võib lasta lastel lugeda liitsõna esimese poole. Näiteks sõna võileib puhul võib laps loendada sõna algusest kolm tähte, tõmmata siis sõna keskele püstkriipsu ning veerida kriipsu ette ja taha jäävad sõnad. Kõigi pikemate sõnade puhul võib õpetada lapsi neid püstkriipsude abil silbitama ja lugema silpe. Ajasäästuks on otstarbekas, et õpetaja loeb ja selgitab ülesannet ise.

Ülesannete valik on suur. Iga lasterühm ja iga laps on individuaalne. Seepärast võib õpetaja teha valiku või jätta mõne ülesande ainult edasijõudnutele. Õpetaja võib kõiki ülesandeid ise edasi arendada.

Töövihiku saab alla laadida järgnevalt lingilt:

Toovihik-lobus-leivaraamat